Läheme juba teist korda LIDL isse. Eelmine kord tahtsid mõned meie maja omad Tescosse, aga ei viidud ja siis jäid nad omal algatusel Monaghani šoppama ning sõitsid pärast taksoga koju. Mina aga ei raatsi ühtegi tööst vaba hetke kulutada muuks kui magamiseks. Paar naabrit väidavad, et pole nagu midagi tarvis, ainult leiba ja piima ning lõpuks naasevad bussi naerdes, suured pappkastid kõikvõimalikku nasvärki täis kuhjatud. Soetan endale järjekordse 30- sendise, kuid tervelt 2- liitrise karastusjoogi, mis kubiseb aspartaamist ja sünteetilistest lõhnaainetest- aga nii lohutav on töölt koju jõudes kõigepealt köögis paar lonksu limonaadi võtta! Ei kavatsenud ka õieti midagi erilist osta, kuid ikkagi oskan endale kuidagi 10- eurose arve tekitada. Tükk aega otsin rohelist teed- see aitab tegelikult paremini ärkvel püsida kui kohv, mis meie sööklas on sama joodamatu kui tee- siis tuleb välja, et suur teejoodikute maa asub küll üsna naabruses, aga siin riigis normaalset teed ei leidu. Mingi ebameeldivalt vaniljelõhnalise rohelise ikka saan ja võtan ka paar purki energiajooki, leedu tüdrukud rüüpavad sellist breigi ajal tihti, äkki aitab?
Teise bussi rahvas viiakse poodi järgmisel päeval ja kui aeg kodu poole sõita, küsib juht äkki sõidu eest ühe euro. Kuulen toda nalja oma liininaabrilt. Osad olevat maksnud, mõni hakanud protesteerima ja siis bussijuht lihtsalt astunud bussist välja ja sõitnud mingi autoga minema. Rahvas ootas, keegi läks taksoga minema...Paari tunni pärast lugu kuidagi lahenes, inimesed viidi sama bussiga koju, seda eurot ega taksokulusid kellelegi muidugi ei hüvitatud, magamata tundidest rääkimata
7. kuupäeva olen märkinud, kui "lõdva" algusega vahetuse.
Keegi on vetsusabas lasknud kuuldavale killu: Kõik viis liini on jälle töös." Eh, kilde kuuleb siin igasuguseid. Kui meie maja noormees M mingil hommikul bussis luges oma ingliskeelset teksti, mida ta kõike kavatsenud töölevõtmisvestlusel ette kanda, hakkasin läbi une naerma ja ärkasin üles. Tänasegi päeva peale on kirjutatud, et kogu aeg sai nalja. Igatahes oli seegi naljakas, kuidas me pika pausi ajaks sööklas kohti reserveerisime, sest ühtäkki jäi toole liiga väheks. Edaspidi loome 4-5 liikmelise toolihaaramisühistu, kes esimesena kohale jõuab, istub korraga mitmele toolile ja laotab veel kitlid- mütsid ka laiali. Muidu elame igas mõttes või sees- tsehhis süstitakse puisesse kalkunilihasse kahtlasest kollasest pulbrist kuuma vee abil valmistekitatud maitsevõid, millest pool tilgub põrandale ja kantakse jalgadega kogu territooriumile laiali. Iga breigi ajal küll uhutakse ruume kuuma veega ja mõnikord me hüüame koridoris läbi paksu piimja auru joostes: "Siilike, uu! Kus sa oled?"
Veel on kirjas: "Energiajook tekitas väikese, aga väga energilise uneka."
Järgnevad sissekanded: 8. dets. Muidu kena, aga lõpus kiire."
9.dets. "Kiire 3 (kuubis)."
10.dets."Ülehelikiirus. "
11.dets."Midagi metsikumat pole olnud!!! 2 eurot läks teadmata kuhu." (veeres bussis näpu vahelt maha, kui hakkasime SuperValu juures peatust tegema ja haihtus olematusse. Käed värisesid koledasti.) Isegi mullusest aastast ei mäleta sellist ööd, kui liinid oleksid ALGUSEST LÕPUNI maksimumkiirusel töötanud. Lisaks veel: "Plaan A: Krõõp nurga taga mättasse lüüa. Järgmises elus on ta liinitööline. Plaan B: (väikesed täiendused sõprade poolt) Krõõp nurga taga mättasse lüüa. Järgmises elus on liinitööline ja paljudes vahepealsetes KALKUN."
No comments:
Post a Comment