..läheb aga jälle edasi.
"28. nov.8.30-17.30 töö. Kahtlane kotlet. 5 X sein :P"
"Toreda selli" kahekorruseline maja asub mäekünkal ja näeb kõigiti esinduslik välja. Külm muidugi on, aga see tulevat sellest, et ta on tükk aega kütmata, nüüd kui aknaalused õhukesed elektriradiaatorid kuumavad, peaks olukord varsti paranema. Köögis on kõik mugavused ja toidunõud, suures söögitoas pirakas ovaalne laud. Mööbel ja sisekujundus sümpaatne ja kooskõlas. Sellised majad on mõeldud jõukatele linnainimestele, kes tulevad kusagilt, et natuke aega nautida loodust, vaikust, matkamist ja kalapüüki. Toredal sellil kuulukse olevat mitu sellist maja. Hoovi peal asub vana madal kiviehitis, mis näib olevat talumaja kaugetest aegadest. Ega vanad iirlased saanud endale palktaresid ehitada, kui puid on vähe ja kõverad pealegi, nad tegid oma hooned maakivist. Küll võis neil seal külm ja niiske olla. Millega siin õieti köeti? Turbaga? Veel on õues paar poollahtist saraalust, mille alla leidub kuivatatud heinapalle, roostes põllutööriistu ja hiljem saan teada, et ka üks väike kirju karvane iiri tõugu mära elab seal koos priske varsaga. Hoov on asfalteeritud, selle tagant algavad hekkide ja elektrikarjusega ümbritsetud karjakoplid, mille väravat on, nagu ma äratundmisrõõmuga märkan, ka tavalise heinapallinööriga üksjagu kohendatud. Oo jaa, mul kenake kogemus Eesti farmielust, see nöör ju asendamatu remondi- ja ehitusmaterjal.
Õhtul saabudes vean oma pagasi kööki. Ülakorrusel on tuba sümpaatsele noorele abielupaarile ja teine tuba ka kaheinimesevoodiga, seal hakkab elama üks emme koos oma vägilasekasvu tudengist pojaga (kes kolib peagi alla kaminatuppa diivanile). Allkorrusel on tuba kahele kenale daamile. A kus on koht ühe vanaeide jaoks siis? Ohoo, jälle üksiknumber, no ei ole võimalik, et teist aasta järjest niimoodi vedada võib! Mõnedes öömajades kuuldavasti magatakse ka kolme- neljakesi toas või jumal teab mitmekesi veel, aga siin on lastetuba kahekorruselise nariga ja WC koos kraanikausi ja dušinurgaga kõrval ning ainult selle toa asuka päralt. Ma tean, kui tülikas toanaaber ma olla võin, norskamises küll pole süüdistatud, aga vähkren koledasti, ärkan mitu korda üles, loen pikalt enne uinumist, söön kõvasti küüslauku... loodetavasti tuuldus mullune tuba ikka küslavingust enne järgmise asuka sissekolimist puhtaks, eks vist, kui arvestada pidevat tõmbtuult...Rõõmustan(ennatlikult!), et ei pea siin kedagi naabritest häirima.
Hommikul kella 6 paiku ronib buss väga järsku rada pidi meie hoovi (pagana head mootorid peavad siinsel künklikul maal olema) ja viib tööle meid, nelja kogemustega töölist- need oleme mina ja kahemeetrise tudengi emme ning 2 kena daami. Teise kohta neist küsis mu lennunaaber eile söökla supisabas, ise ka hea välimusega noor naine, üllatunult- Mida nii ilus inimene ometi SIIN teeb? No mida me siia kõik tegema tulime...modellimõõtu rahvast hakkas küll ja küll silma nii mullu kui tänavu...mida vanad eestlased pattapandava kohta väitsidki? Tsehhis antakse meile kätte karedad lapikesed ja ühte nurka on lükatud suur metallkärutäis sooja vahutavat vett. Käin,nagu teisedki tükk aega tsehhi taganurgast käru juurde lappi märjaks tegemas, kuni hakkan märkama igasuguseid kasulikke asju. Kõigepealt leian plastkarbi, mille sisse oli plaanitud panna pool kalkunit, aga seda veel praegu pole ja ma saan endaga nüüd rohkem pesuvett kaasa võtta. Nühin puhtaks ühe tagumise seina. lähemad ruutmeetrid nii liinide kui seinte ääres on teiste ägedate nühkijate poolt juba hõivatud. Siis liigun kaugema liinijupi juurde ja leian selle alt sinna nähtavasti eelmisel päeval visatud poollagunenud pappkasti, millest paistavad kenad värsked paneeritud lihaviilukad ja kotitäis pihve. Kurb küll, aga mulluste kogemuste põhjal tean hästi, kuhu selline lääbakas pakend koos sisuga järgmisena rändama peab- eks ikka prügikonteinerisse. Üks bitkii õnnestub päästa (loe -tasku ajada). Vahepeal märkan, et "minu seina" hõõrub juba keegi teine- siin ei tohi tegevuseta passida. Enne lõunast breiki jõuame puhtaks rookida "pääsukesepesa"- -osaliselt tsehhi kohal asuva kontoriruumi, mille aknast hakatakse edaspidi meil silma peal hoidma, et me liini ääres ei looderdaks. Tagumist seina hõõrub hoolega juba kolmas tegelane.
Peale lõunat õnnestub tõsta palju kaste kahe kuni nelja priske kalkuniga ja tassida laost tühja taarat lisaks. Selg hakkab streikima ning muudab meeleolu murelikuks. Tagumist seina pestakse selle aja jooksul väikeste vaheaegadega veel umbes kolme inimese poolt. Päeva lõpul saame teada, et homme ei pea tööle tulema, siis , et tegelikult ikka peame, siis, et EI PEA ja lõpuks juba kodu juures ütleb bussijuht David, kelle sõna maksab siin kõige rohkem, et ta tuleb meile kõigile homme järele ning kogu lugu. Meie maja nn. uued , kes on läbi teinud pika väsitava instrueerimise, mängivad mõnusasti söögitoas kaarte ja kuuldavasti hakkavad tudengipoisi 19. sünnipäeva pidama. Tundub arukas kutt olevat, õpib päevases osakonnas, aga asi andnud niimoodi korraldada, et võib küll kuu aega eemal olla ja raha teenida. Uusi oodatakse tööle alles neljapäeva õhtuks, siis, kui me kõik korraga suurmaratoniga pihta hakkame.
Jääb aga jälle poolele...
No comments:
Post a Comment